Käisime Etsi Tõnni ja Teelega teisipäeva õhtul
raksus, sest meie korteritüdrukud olid eelnevalt juba käinud ja said papaiat,
mangosid ja muid huvitavaid vilju. Küsisime, nende trajektoori ette, et kus see
viljakas maa olema peaks ja asusime teele suhteliselt vara, kuskil 8 ajal.
Kui olime teatud piirkonnas, kus viljad kasvama
peaksid ei suutnud leida ühtegi head puud, kus oleks valmis ja head mangod,
igalpool olid ainult väga pisikesed ja toored. Et alustasime suhteliselt vara
oli ka liiklust palju ja raske kuskilt üldse midagi näpistada. Otsisime ja otsisime,
aga ei leidnud ühtegi head tänavat kust tõelist saaki saada. Vahepeal
mõtlesime, et tühjade kätega ka imelik koju minna, et peaks vist hoopis poes
käima ja siis saame näidata tüdrukutele, et ega me kehvemad korjajad ei ole.
Peale pikemat ringi käimist avastasime aga
tõelise kullaaugu – mõlemal pool tänavat suured puud mangode ja muude
viljadega. Näpistasin ühelt puult ühe mango, sest ega ma ju rohkem võtta ei
julgenud, läksime natuke edasi ja jäime kõik koos seisma ühe puu juurde, mis
oli paksult mingeid vilju täis. Tahtsime veenduda, et mingit liiklust kuskil ei
toimuks ja seepärast jäime sinna lähedale pidama. Poisid „sidusid kingapaelu“
ja me Teelega tegime niisama nagu vaataks kaarti. Plats tundus puhas ja ma
mõtlesin, et mis siin rohkem ikka passida, mida kauem passime seda imelikum hakkab
ja keegi hakkabki jälgima. Läksin siis üksi vapralt puu juurde ja ütlesin, et
dvj lükkame viljad kotti ja lähme minema ning nii kui ma oma käe viljade juurde
välja sirutasin ja neid sikutama hakkasin tuli kohe autost, mis oli seisnud
terve see aeg meile 1 meetri kaugusel, välja KURI naine. „What do you think you
are doing? YEAH YOU, what are you doing??“ Ehmatasin selle peale ja puuvili
kukkus teiselepoole aeda maha. Ütlesin saba jalgevahel: „I’m sorry“ ja järgnesin
ruttu teistele, kes olid juba sammud kiirelt eemale seadnud. Nägime veel kuidas
selle naise mees meile järgnes ja seetõttu hakkasime jooksma, sest kartsime, et
äkki kustutakse meile veel politsei.
Koju jõudes avastasime, et need viis vilja,
mis Ets korjas ja mida pidasime oma suurimaks varanduseks osutus aga kahtlaseks
maitsetuks vakstuks...